VÕITJAD
EFTA 2019 FILMIKATEGOORIA
Parim mängufilm
“Seltsimees laps”
Režissöör: Moonika Siimets
Produtsent: Riina Sildos
Kui 6-aastase Leelo kooliõpetajast ema ühel päeval püssimeeste vahel ära viiakse, tuleb tal iseseisvalt leida vastused paljudele küsimustele: miks on sinimustvalge keelatud, kes on rahvavaenlane, miks luusib hirmus enkavedeelane ümber nende kodu ja kas pioneer olla on au- või häbiasi? Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks.
Parim dokumentaalfilm
“Ahto. Unistuste jaht”
Režissöör: Jaanis Valk
Produtsent: Erik Norkroos
Dokumentaalfilm Ahto Valterist, suurelt unistajast, seiklejast ja meremehest, kelle ümbermaailmareis omanimelisel purjelaeval paneb noored poisid janunema seikluste järele, naissoo õhates armastuskirju kirjutama ning ajakirjanikud enda järel jooksma. Keegi ei teadnud, mis on see motiveeriv jõud ja ajend, mis sundis teda seda kõike läbi tegema. Kangelase püsimatu meel, aastate pikkused katsumused oma unistuste täitmiseks ning läbikukkumised sel teel rulluvad lahti filmi jooksul, mis kasutades unikaalset arhiivimaterjali avab vaataja jaoks eelmise sajandi maadeavastaja ihalused ja katsumused. Värvikas teekond ümber maailma avaneb tänu peategelase ja tema isa päevikutele ning tänu unikaalsetele filmikaadritele, mis reisi jooksul filmilindile jäädvustatud. Film toob vaataja silme ette ühe...
Parim animafilm
“Teofrastus”
Režissöörid: Pärtel Tall ja Sergei Kibus
Produtsendid: Kerdi Oengo ja Andres Mänd
Läbi kassi silmade räägitud lugu vabadusest ja kaastundest, mis leiab aset 1980ndate Eestis. Kass Teofrastus elab üksi Peedu rongijaamas, kui ühel päeval pakub kaastundlik rongisõitja talle enda juures kodu ja perekonda. Kuid hea elu maamajas ei kesta kaua. Pererahvas peab minema linna, kus ühel saatuslikul päeval satub Teofrastus tänavale. Kas ta leiab tagasitee õnneni?
Parim lühifilm
“Mu liha ja veri”
Režissöör: Heilika Pikkov
Produtsent: Ülo Pikkov
Minu vanaema ja vanaisa abiellusid 1959. aastal. 50 aastat hiljem seisavad nad taas altari ees, et kinnitada oma ammu antud vannet. Nüüd nad teavad, millal enda eest seista ja millal on parem vait olla. Millal andestada ja millal lahti lasta. Nad teavad ka seda, et aega on väheks jäänud. See on lugu armastusest ja kaduvusest. Mu lihast ja verest.
Parim naisnäitleja
Ingrid Isotamm
(“Tuliliilia”)
Maria Avdjuško lavastatud müstiline põnevusdraama küsib, millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte.
Parim meesnäitleja
Reimo Sagor
(“Võta või jäta”)
Mida teeksid sina, kui ühel päeval pandaks su kätele vastsündinud laps ja öeldaks: võta või jäta! Ühel unisel laupäevahommikul saab 30-aastane ehitaja Erik jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud. Tüdruku. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheb tüdrukuke lapsendamisele. Võta või jäta! Võta või jäta on lugu Eriku pikast, keerulisest ja kohati koomilisest isaks kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. Mis teeb isast isa?
Parim režissöör
Moonika Siimets
(“Seltsimees laps”)
Kui 6-aastase Leelo kooliõpetajast ema ühel päeval püssimeeste vahel ära viiakse, tuleb tal iseseisvalt leida vastused paljudele küsimustele: miks on sinimustvalge keelatud, kes on rahvavaenlane, miks luusib hirmus enkavedeelane ümber nende kodu ja kas pioneer olla on au- või häbiasi? Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks.
Parim stsenarist
Raimo Jõerand, Kiur Aarma, Ari Matikainen
(“Rodeo”)
Taasiseseisvunud Eesti esimesele põhiseaduslikule valitsusele, mis saab noore ja kogenematu peaministri Mart Laari juhtimisel võimule 1992. aasta sügisel, ei ennustata valitseva kaose keskel paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat, viies ellu hulga radikaalseid reforme. Soov “plats puhtaks lüüa” - vabaneda täielikult okupatsiooniaja pärandist ja eelmise valitsuse „pehmest“ teest, teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Aga kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel.
Usalduse hoidmisest ja kaotamisest rääkiva loo keskmes on konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel, kus peaministril jääb häid valikuid järjest vähemaks.
Parim operaator
Joosep Matjus, Atte Henriksson, Janne Henriksson
(“Tuulte tahutud maa”)
"Tuulte tahutud maa" on Joosep Matjuse loodusfilm, milles Eestimaa abstraktsed maastikud, kõrgel tasemel stseenid kodumaa metsloomadest,unikaalsed loodushelid ja sugestiivne filmimuusika - loovad kokku enneolematu sümfoonia meie maa metsikust loodusest. Ükski element ei ole siia potsatanud juhuslikult, vaid on tahutud siinsete asukate ja stiihiate omavahelise võitluse kiuste, igat puud ja rohukõrt on hoolikalt lõigatud või lõikamata jäetud. EV100 filmiprogrammi raames valminud loodusfilm "Tuulte tahutud maa" loob suurepärase võimaluse tutvustada Eestimaa loodust ka ülejäänud maailmale.
Parim helilooja
Tõnu Kõrvits
(“Seltsimees laps”)
Kui 6-aastase Leelo kooliõpetajast ema ühel päeval püssimeeste vahel ära viiakse, tuleb tal iseseisvalt leida vastused paljudele küsimustele: miks on sinimustvalge keelatud, kes on rahvavaenlane, miks luusib hirmus enkavedeelane ümber nende kodu ja kas pioneer olla on au- või häbiasi? Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks
Parim filmikunstnik
Pärtel Tall
(“Teofrastus”)
Läbi kassi silmade räägitud lugu vabadusest ja kaastundest, mis leiab aset 1980ndate Eestis. Kass Teofrastus elab üksi Peedu rongijaamas, kui ühel päeval pakub kaastundlik rongisõitja talle enda juures kodu ja perekonda. Kuid hea elu maamajas ei kesta kaua. Pererahvas peab minema linna, kus ühel saatuslikul päeval satub Teofrastus tänavale. Kas ta leiab tagasitee õnneni?
Parim helirežissöör
Matis Rei
(“Põrgu Jaan”)
Filmi tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan (Meelis Rämmeld), kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni (Andres Lepik) juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Parim monteerija
Erik Norkroos, Kersti Miilen, Jaanis Valk
(“Ahto. Unistuste jaht”)
Dokumentaalfilm Ahto Valterist, suurelt unistajast, seiklejast ja meremehest, kelle ümbermaailmareis omanimelisel purjelaeval paneb noored poisid janunema seikluste järele, naissoo õhates armastuskirju kirjutama ning ajakirjanikud enda järel jooksma. Keegi ei teadnud, mis on see motiveeriv jõud ja ajend, mis sundis teda seda kõike läbi tegema. Kangelase püsimatu meel, aastate pikkused katsumused oma unistuste täitmiseks ning läbikukkumised sel teel rulluvad lahti filmi jooksul, mis kasutades unikaalset arhiivimaterjali avab vaataja jaoks eelmise sajandi maadeavastaja ihalused ja katsumused. Värvikas teekond ümber maailma avaneb tänu peategelase ja tema isa päevikutele ning tänu unikaalsetele filmikaadritele, mis reisi jooksul filmilindile jäädvustatud. Film toob vaataja silme ette ühe...
Parim kostüümikunstnik
Jaanus Vahtra
(“Põrgu Jaan”)
Filmi tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan (Meelis Rämmeld), kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni (Andres Lepik) juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Aasta tegija
Jaanis Valk
(töö eest dokumentaalfilmi “Ahto. Unistuste jaht” juures)
Dokumentaalfilmide režissöör ja näitleja Jaanis Valk on sündinud 21. jaanuaril 1979. aastal Suure-Jaanis.
VÕITJAD
EFTA 2019 TELEKATEGOORIA
Parim tõsielusaade (factual)
“Osoon”
Produtsent: Õie Arusoo
„Osoon” on ainuke saade maailmas, mis jutustab Eestimaa looduse lugu. Eesti on rikas mitmekesise ja unikaalse looduse poolest. Mitte ainult floora ja fauna liigirikkus pole meie kultuuriloos peamine, vaid see, kuidas me elame loodusega tasakaalus. Et me oma väikesel oaasil joovastusse ei satuks, tuleb vaadata kaugemale ja näha maailma ökosüsteemi kui tervikut. „Osoonis” on tasakaalus teaduslik argumenteeritus, eetilised väärtused ning praktilised lahendused. „Osoon” on Eesti Televisiooni eetris juba 26-ndat hooaega. Pikaealisuse on saatele taganud : -usaldusväärne sisu, tasakaalustatus -atraktiivsus, mängulisus -positiivne atmosfäär -julge pildikeel, uudsed lahendused -eri huvi- ja vanusegruppide kaasamine Saade on kui kirev mosaiik, kust leiab oma loo...
Parim teleseriaal
“Litsid”
Produtsent: Tuuli Roosma
Ajalooline draamasari “Litsid” taaselustas 1939. aasta pöördelised sündmused tuues need vastuolulisse, ent inimlikku keskkonda. Heroismist hoidudes näidati, et toonased teod, millele tänaseks oleme andnud hinnangu, ei olnud omas hetkes sugugi nii üheselt mõistetavad. “Litsid” tuletas vaatajatele meelde nende rolli ajaloo loojatena kui ka ka ohvritena või mängukannidena suures poliitikas. Hoolimata väga piiratud eelarvelistest vahenditest õnnestus sarja pühendunud tegijatel luua autentne 1939. aasta atmosfäär ning tagada silmapaistev tootmiskvaliteet. Sarjas kõlab originaalmuusika. „Litsid“ on portaalis IMDB tänaseks kõige kõrgema reitinguga Eestis toodetud teleseriaal, hindega 8,8 seatakse see Eesti tele- ja filmitoodangu üldnimekirjas, kuhu kuulub kokku 1175 nimetust, kolmandale kohale, telesarjadest esimesele.
Parim meelelahutussaade (k.a. reality)
“Su nägu kõlab tuttavalt”
Produtsent: Kaupo Karelson
Sügisel 2018 jõudis eetrisse kuldne hooaeg saatesarjast „Su nägu kõlab tuttavalt“. Tegemist on Endemoli formaadiga, kus tuntud inimesed kehastavad teisi kohalikke ning välismaised lauljaid. Sarjas osaleb kaheksa võistlejat, keda igas saates hindavad kohtunikud ning kaasosalejad. Liidetud punktide tulemusel selgub neli parimat, kes võistlevad Saku Suurhallis toimuvas finaalis, kus televaatajad otsustavad, kellest saab sarja võitja.
Parim uus saade
“Esimene stuudio”
Produtsent: Tiina-Mari Koljak
ETV pakub vaatajatele senisest mahukamat ühiskondlikku debatti. Teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti läheb eetrisse uus intervjuu- ja debatisaade "Esimene stuudio", kus avatakse erinevaid päevakajalisi teemasid. Õhtused teemad sünnivad meie igapäevasest elust, alates poliitikast ja majandusest, lõpetades sotsiaalia ja kultuuriga. Saatejuhid on ETV tuntud ajakirjanikud Andres Kuusk, Johannes Tralla ja Anna Pihl.
Parim erisaade
“Arvo Pärdi keskuse avamine”
Produtsendid: Heidi Pruuli ja Heiki Sepp
13.oktoobril avas Laulasmaal uksed Arvo Pärdi Keskuse uus hoone. ETV vahendas keskuse avamist, mille käigus külastas uut maja kogu päeva jooksul sadu inimesi Eestist ja mujalt. Saate eripäraks ja tehniliseks väljakutseks oli eetriaeg avamisega samal päeval. Lõpptulemuse jaoks ühendati eelsalvestatud materjal otse-ülekande vormis filmitud avakontserdi ja külaliste usutlustega. Niisugune päevakajalisuse ja dokumentaalsuse põiming andis üldsusele võimaluse hingata sündmustega samas rütmis. Pildile püütud emotsioonid, külaliste muljed, unikaalne arhitektuur ja Arvo Pärdi enese ehe rõõm said üle-eestilise kõlapinna, jõudes pea 87000 inimeseni.
Parim ajakirjanduslik lugu
Laste delikaatsed dokumendid internetis
(“Radar”, autorid Eeva Esse, Priit Pärnapuu)
Telemagasin «Radar» avastas massilise infolekke Eesti koolide haldamise infosüsteemis EKIS, kus rippusid aastaid avalikult üleval sadade laste delikaatseid andmeid sisaldavad dokumendid, sealhulgas ka psühhiaatrilised hinnangud laste vaimsele tervisele. Kõige märkimisväärsem leid EKISest olid kahe lapse täiskomplekt dokumente - sünnitunnistus, lapse ja ta vanema isikut tõendava dokumendi koopia, Rajaleidja nõustamiskomisjoni dokumentatsioon lapse arengust ja käitumisprobleemidest ning isegi kliinilise psühhiaatri hinnang lapse vaimsest tervise kohta. Erinevad ametkonnad leidsid, et tegu on suure andmelekkega ja seega ka suure rikkumisega. Andmekaitse inspektsioon alustas järelevalvemenetluse haridus-ja teadusministeeriumi suhtes.
Parim naisnäitleja televisioonis
Laine Mägi
(“ENSV”)
Laine Mägi kehastas sarja alguses EKP keskkomitee kõrget funktsionääri Sirje Aavikut. Vahepeal tehase direktori ametit pidanud Aavikule pakutakse selles osas võimalust taas parteilist karjääri teha, kuid seekord Rahvarinde ridades Eesti Vabariigi taastamise nimel. Kas endisel punasel, kes pole ikka veel NLKPst välja astunud, sobib sinimustvalgena Eesti Vabariigi ülemnõukogusse kandideerida? Laine Mägi saab selles osas Sirje Aaviku rollis kasutada kogu sarja jooksul kogunenud pagasit ning mängida suurepäraselt välja kõhklused, mida elasid läbi inimesed, kes tol ajahetkel kiirelt muutuvas ühiskonnas proovisid õigeid otsuseid teha. Üheaegselt tuleb võidelda interrindelaste, konkurentide kui ka enda vabadusvõitlejast isaga ning jääda ka iseenda ees ausaks.(Kommentaar osale "Kõik...
Parim meesnäitleja televisioonis
Priit Võigemast
(“Alo”)
Alo on pealtnäha täiesti tavaline Škoda müügimees, kes suhtub oma töösse erakordse pühendumisega, ta on nii pühendunud, et ei lahku autosalongist isegi öösel. Alo on poissmees, kuid sellest ei ole midagi, sest ühel päeval vallutab ta administraator Kerdu südame… Vähemalt Alo arvab nii…Ja kuigi töökollektiiv on Alo jaoks sama oluline kui pere, on igal kolleegil pehmelt öeldes korralik kiiks ja palju tööelu sujuvust mõjutavaid veidrusi. Alo siirus ja kohatine naiivsus viivad ta sündmuste keskele, milleks ta ise ei ole justkui põhjust andnud… Või siiski?
Parim naissaatejuht
Reet Linna
(“Prillitoos”)
Reet Linna on Eesti Televisioonis töötanud poolsada aastat – ta asus seal tööle 1969. aastal muusikasaadete ja Eesti Telefilmi assistendina, seejärel oli muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ja saatejuht. 1977. aastal tutvus ta Mikko Alataloga, kellega koos tegi mitu aastat meelelahutuslikke Eesti Televisiooni ja Soome YLE ühissaateid. Pärast koguperelaulusaadet "Laulge kaasa" juhib alates 2011. aastast saadet "Prillitoos".
Parim meessaatejuht
Karl-Erik Taukar
(“Eesti otsib superstaari”)
„Eesti otsib superstaari“ on lauljate talendivõistlus, kus ligi tuhandest noorest selgitatavad kohtunikud ja televaatajad välja ühe võitja, kellega plaadifirma Universal sõlmib artistilepingu. Karl-Erik Taukar juhtis kevadel 2018 selle saate 7. hooaega.
Parim režissöör
Eva Katariina Taimre
(“Eesti laul”)
Eva Katariina Taimre on Eesti Televisiooni tipp-režissöör, kelle tööde hulka kuuluvad väga keerukad ja suured otse-ülekanded.
Parim stsenarist
Martin Algus
(“Miks mitte?!”)
10-osaline hoogne noortesari "Miks mitte?!" räägib 18-aastasest Annast, lõpuklassi kogelevast nohikust, kes unistab saada rajuks ja kuulsaks räppariks, samal ajal, kui terve maailm ootab, et Anna läheks kuulekalt ülikooli reaalaineid õppima. Ja tegelikult adub Anna isegi oma unistuse kättesaamatust, kuni kõik ühel päeval muutub. Nimelt otsustab Anna isa Martin peale närviatakki elupõlise juhatajaameti maha panna ja hakata ellu viima omaenda kunagist unistust – saada moekunstnikuks.
Parim toimetaja
Anne-Mari Müller
(“Roaldi nädal”)
Anne-Mari on erakordselt nutikas, töökas ja tundliku sotsiaalse närviga toimetaja, kes on “Roaldi nädala” dokumentaalsaate üks olulisemaid “niiditõmbajaid”. Anne-Mari traageldab saatejuht Roald Johannsoni vestlused ja kohtumised Eesti inimestega voolava stsenaariumiga telesaateks, mida hindavad kõrgelt nii televaatajad kui kriitikud. Ka kõige raskemad sotsiaalsed teemad oskab Anne-Mari teha arusaadavaks kõigile. Ta on toimetaja suure algustähega, kelle näol on tegemist Eesti telemaastiku ühe professionaalseima pärliga!
Parim operaator
Raul Priks
(“Eesti Laul“ ja paljud teised)
Aasta tegija
Magnus Müürsepp
(“MyHits Awards”, “Eesti Muusikaauhinnad”)
